Uuringud

Selisoo uuring

Eestis valiti FREEWAT projekti rakendamiseks Selisoo uuring oma keerukuse tõttu ning kuna selle ala kohta on koostatud ning publitseeritud vasturääkivate tulemustega teadustööd.

Selisoo paikneb lauge reljeefiga, soode- ja metsarikkas Alutaguse maastikurajoonis Ida-Viru maakonna keskosas. Selisoo (2051 ha) on planeeritav maastikukaitseala ja kuulub Natura 2000 võrgustikku. Estonia allmaakaevandus läheneb Selisoole ida suunast ning kaeveloa piir ulatub osaliselt ka selle kirde-osa alla. Põlevkivi kaevandamine Selisoo läheduses toimub ca 60 m sügavusel.

Pinnamood Selisoo ümbruses on tasane, kallakusega lõuna suunas. Pinnakate on varieeruva tüsedusega mõnekümnest sentimeetrist kuni 10 m-ni ja koosneb valdavalt moreenist ja peeneteralistest jääjärvesetetest. Pinnakatte all lasuvad Ordoviitsiumi ladestu Rakvere ja Nabala lademete lubjakivid. Kuigi uuringuala jääb Ahtme rikkevööndist lõunasse, on lubjakivikarsti kaardistatud Selisoost kirdesse jääval alal.

2011. ja 2012. aastal toimunud uuringute raames loodi Ratva raba ja Selisoo ümbruse (16×27 km) statsionaarne hüdrogeoloogiline mudel (Hang jt., 2012). Mudeli usaldusväärsust kontrolliti seirekaevude ning 2010. aasta Estonia kaevanduse veeärastuse andmetega. Peale mudeli kalibreerimist saavutati hea kokkulangevus arvutatud ja mõõdetud veetasemete ning vooluhulkade vahel.

Hüdrogeoloogiline modelleerimine tõestab, soode püsimiseks kaevanduste kohal või läheduses on vajalik: a) kas savikatest setetest veepideme olemasolu turba all; b) turba veejuhtivus peab olema alla 10^-5 m/d. Käesoleva ja varasema uuringu (Hang jt., 2009) andmetel pole aga nii Ratva rabas kui Selisoos kumbki tingimus täidetud. Estonia kaevanduse maksimaalne levik Selisoo alla mäeeraldise piirini, alandaks oluliselt pinnavee taset Selisoos, mis mõjuks pöördumatult soo ökosüsteemile. Samas ei võimalda kasutatud statsionaarne hüdrogeoloogiline mudel näha ajast sõltuvat rõhualanduse levikut turbas, võimalikku infiltratsiooni kõikumist ja/või turba kompaktsioonist tulenevat veejuhtivuse muutumist. Veerõhkude mõõtmised turbalasundis näitavad, et Selisoo lõunaosas on turba all mineraalpinnastes selgelt mõõdetav alandus langetanud veerõhke vaid turbalasundi kõige alumise meetri ulatuses.

Hang jt 2009 ja 2012 uuringud lähevad vastuollu TTÜ Mäeinstituudi poolt koostatud uuringute tulemustega (Orru jt., 2013), kus põhijäreldusena tõdetakse, et kaevanduse mõju märgalale saab balansseeritud sademetega.

Erinevate teadustulemuste olemasolu ning aktiivne tegevus Nature2000 kaitseala vahetus läheduses vajab konkreetset hinnangut otsustajatelt (Marandi jt., 2014) ning on seetõttu valitud FREEWAT projekti üheks uuringualaks. Lisaks varasemate uuringute tulemustele, saab FREEWAT uuringu raames kasutada TÜ geoloogia osakonna poolt alates 2009. aastast kogutud põhjaveeseire andmeid Selisoo piirkonnast.

Kirjandus

• Hang, T., Hiiemaa, H., Jõeleht, A., Kalm, V., Karro, E., Kirt, M., Kohv, M., Marandi, A. 2009. Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. Uuringu aruanne, Tartu Ülikool, Geoloogia osakond, Tartu, 60 lk.
• Hang, T., Hiiemaa, H., Järveoja, M., Jõeleht, A., Kalm, V., Karro, E., Kohv, M., Mustasaar, M., Polikarpus, M., Plado, J. 2012. Ratva raba hüdrogeoloogiline uuring ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. KIK projekti nr 15 aruanne. Tartu Ülikooli geoloogia osakond.
• Marandi, A., Veinla, H., Karro, E. (2014). Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas. Environmental Science and Policy, 38, 217 – 224.
• Orru, M., Väizene, V., Pastarus, J.R., Sõstra, Y., Valgma, I., 2013. Possibilities of oil shale mining under the Selisoo mire of the Estonia oil shale deposit. Environ. Earth Sci. 70, 3311–3321.