Projekt

Põhjavee majandamisega tegelevad otsused on enamasti kvalitatiivse või poolkvantitatiivse iseloomuga ning väljendatud summaarse muutumise hinnanguga  20/30 aastaste perioodide kaupa. Sellised otsused ei suuda anda vastust lühiajaliste ning lokaalsete probleemide kohta.

EL veepoliitika raamdirektiiviga on sätestatud väga ranged nõuded veekeskkonna seiramiseks. See nõuab üsna suure tihedusega kvalitatiivset ning kvantitatiivset seiret. Paraku jääb seniajani aga suur osa sellest kogutavast materjalist kasutamata, kuna mahukaid andmeridu töödeldakse vaid väga algeliste statistika-algoritmidega. Seega on tekkinud vajadus tööriistade järele, mis võimaldaksid suure mõõtmistihedusega andmete ajalist ja pindalalist analüüsi. Just viimast lünka püüabki FREEWAT täita.

Kuigi GIS-vahendite kasutamine veemajanduses on tänapäeval üsna laialdane ning on välja arendatud ka standardid andmete kasutuseks ja vahetuseks, siis paljud otsustajad sõltuvad endiselt nõustavatest professionaalidest (geoloogid, geograafid, insenerid jne). Seetõttu on andmete otsene kasutus nende poolt piiratud ning on piiratud ka põhjavee modelleerimise vahendite kasutamine igapäevastes otsustusprotsessides. Uute vahendite vähene kättesaadavus ning kasutus on üheks põhjuseks, miks otsustusmehhanismides on vähene koostöö teadlaste, otsustajate ning kohalike elanike ja muude huvigruppide vahel.

Et täita lünka ja ühendada erinevaid osapooli veemajanduse otsuste tagamisel, loodi FREEWAT (FREE and open source tools for WATer resource management – vabavaralised vahendid veevarude majandamiseks) projekt, mis sai oma rahastuse Euroopa Liidu HORISONT 2020 programmist. Projekti peamiseks tulemuseks saab olema geoinfosüsteemi mähitud vabavaraline ja avatud lähtekoodiga modelleerimise programm. Uue programmiga on võimalik integreeritult modelleerida pinna- ja põhjavee omavahelisi seoseid, hinnata piirkonna veevarusid, simuleerida reoainete transporti veekeskkonnas ning optimeerida veevarude kasutamist.

FREEWAT üldiseks eesmärgiks on edendada veemajanduslikke tegevusi ning lihtsustada EL veepoliitika raamdirektiivi ning sellega seonduvate teiste direktiivide rakendamist.

Et saavutada peamist eesmärke, selleks FREEWAT:

• kogub eelnevate EL ja rahvusvaheliste teadusprojektide kogemused ning seob need ühtsesse, GIS-i baasil töötavasse keskkonda;
• toetab FREEWAT rakendamist koolitades spetsialiste ning korraldades erinevate huvigruppide suhtlust pilootuuringute raames;
• loob avatud lähtekoodiga programmi, mis saab olema lättesaadav edasisteks arendusteks teadlastele või uuringurühmadele tuleviku projektide raames.

Projektil on 17 partnerit 10 EL maalt ning projekti juhib Scuola Superiore Sant’Anna Itaaliast.

Kogu projekt on jagatud 8 alamtegevuse (WP) vahel. WP1 on kogu projekti koordineerimine, kontroll ning ka raporteerimine rahastajale.

WP2 eesmärgiks on tarkvara arendamine ning see on juhitud TEA SISTEMI SPA poolt, mis on tarkvara arenduse SME Itaaliast. WP2 raames toimub erinevate juba eksisteerivate tarkvara osade ühendamine, mis on vajalikud põhjavee dünaamika modelleerimiseks, mudeli tundlikkuse hindamiseks ning kalibreerimiseks, põhjavee keemilise koostise väljendamiseks, põllumajanduse veekasutuse modelleerimiseks jne. Freewat tuumaks on algne SID & GRID võrgustik – modifitseeritud ja GIS võrgustikku seotud Modflow 2005 (Rosetto et al 2013). FREEWAT hakkab toimima moodulprogrammina QGIS süsteemis, kus ülesannete lahendamiseks on võimalik sisse või välja lülitada programmi erinevaid mooduleid. Moodulite arendamise üks põhimõte on, et programmi kasutamine ei tohi olla limiteeritud kolmandate osapoolte tasulistest pakettidest. WP2 tegevused on seetõttu jagatud peamiselt kaheks: 1) erinevate moodulite omavaheline sidumine ning QGIS’is kasutajaliidese tegemine ja 2) programmi testimine ning vigade eemaldamine.

Paralleelselt tarkvara arendusega hakkavad toimuma ka tarkvara rakendamisega seotud tegevused, mis on koondatud WP3 alla. Peale esimeste testversioonide valmimist peavad partnerid hakkama seda katsetama, andes niimoodi tagasisidet arendajatele, kuid samal ajal tekitades vastavat oskusteavet oma maa spetsialistidele. Peale beeta versiooni valmimist (september 2016) toimuvad iga partneri juures nädalased väljaõpped programmi kasutamiseks. Kogu testimise ning oskusteabe treenimise info kogutakse hiljem kokku ning avalikustatakse tulevastele kasutajatele.

Lisaks lihtsalt programmi testimisele, peavad projekti partnerid läbi viima kohalikud uuringud (WP 4 ja 5), kus kasutatakse loodavat tarkvara. Kohalike uuringualade valikul eelistati kohti, kus on tegemist mitme EL seadusakti rakendamisega. Lisaks eeldati veel, et uuringualal on toimunud juba eelnevad uuringud ning on koostatud ka põhjaveemudel. See võimaldab hakata FREEWAT’i katsetama ilma eelnevate uuringuteta. Kogu projekti peale oli 8 uuringuala, mis tegelevad EL veepoliitika raamdirektiivi, põhjavee direktiivi või mõne muu veega seotud direktiivi rakendamisega (WP4) ning 5 uuringuala olid lisaks keskendunud põllumajanduse veeprobleemidele ning seotud nitraadidirektiivi rakendamisega (WP5).

Iga uuringuala kohta püstitati konkreetne eesmärk ning tegevused. FREEWAT eesmärk on kohalike uuringute puhul mitte lihtsalt arutada modelleerimise põhitulemusi, vaid kaasata huvigrupid modelleerimise protsessi juba võimalikult vara (WP6). Seeläbi tutvustataks uusi meetodeid huvigruppidele, mis võimaldaks nende rakendamist otsustusprotsessides ning koostatakse juhendid üldsuse kaasamiseks.

WP7 raames koondatakse kõik kohalike uuringute kogemused ning koostatakse juhend, mis aitab kasutada GIS ja põhjavee modelleerimise vahendeid veemajanduse otsustusprotsessides. Kogu tekkinud oskusteabe jagamiseks ning avalikkusega suhtlemiseks on loodud eraldi alamprogramm, WP8, mis tegeleb sellega kogu projekti jooksul.